Hetk...

Mulle meenus üks venekeelne laul, mis vabas tõlkes kõlab umbes nii: Mineviku ja tuleviku vahel on vaid hetk, mida nimetataksegi eluks.

Milegipärast viimane loeng jäi mulle hinge. Miks? Võib olla sellepärast, et oli mainitud see sama hetk, millest koosnebki meie elu ja mul on tõeliselt kahju, et need hetked, mida ma veetsin kommunikatsiooni teooria loengutes, jäid minevikku.

AGA  ma võin julgelt öelda, et minu mõtlemisviis on selle ajaga natuke muutunud. Üritan pöörata rohkem tähelepanu oma sõnumitele ja peale mängu kindlasti üritan olla ka parem sõnumi vastuvõtja.

Aitäh huvitava kogemuse ja vapustavate hetkede eest!

Pean tunnistama, et vaevalt ma hakkan seda blogi ka edasi pidama.

AGA ma ei ütle hüvasti, ma ütlen UUTE KOHTUMISTENI!

Dominika